BLOG.SIMPO.EE
Metsakinnistute droonilt pildistamise omapärad
Võin julgelt väita, et olen tänaseks teinud tuhandeid droonifotosid, peamiselt pildistanud fassaadi-, majatootjate, ning ehitusfirmade tehtuid referentse ja töid nende turundusmaterjalide jaoks. Viimasel ajal on hakanud ühendust võtma ka metsafirmad, kes omavad metsaportfelli, ning soovivad sealt mingeid kinnistu juppe ära müüa.
Metsakinnistute droonilt pildistamine erineb tsiba maja või krundi pildistamisest. Arhitektuurifotograafias on fookus eelkõige hoonel endal või hoone fassaadil koos ümbritsevaga, siis heade piltide saamiseks tavaliselt drooniga ei lennata väga üle katuseharja, sest vastasel juhul jääb kinnisvara fotode fookuspunktis domineerima maja katus.
Ehk drooni pildistamise nurk ja lennukõrgus on madalad. Kindlasti tuleb teha droonipildid ka kõrgemalt, et teha ülevaade krundist, aga suurem osa pilte tehakse madalal lennul ilma, et silmside drooniga kaoks.
Metsakinnistu droonifotograafia puhul tuleb lennata kinnistu piiride läheduses võimalikult kõrgele (max. lubatud 120 meetrit), et siis sealt teha järsema nurga alt droonifotod. Mida kaugemale kinnistust minna ja mida madalamaks läheb pildistamise nurk, seda rohkem hakkavad droonipiltidel domineerima puude latvade massiivid (analoog majakatuse domineerimisega) ning seda raskem on edasi anda, mis täpsemalt asub kinnistutel. Kui vaatevälja algusesse jääb põllumaa, siis see ei ole nii väga probleem, aga kui maatükk asub ise keset metsi, siis domineerivad puudelatvade väljad varjavad ära, mis kinnistul asub.
MIKS METSAFIRMAD TELLIVAD DROONIPILDID?
- Võiks ju arvata, et kinnisvaramaakleritel endal võiks kõigil olla droon autos kui nad metsakinnistuid külastavad. Kõik, kes on minuga ühendust võtnud, on olnud naisterahvad, kes vajavad droonifotograafiteenuseid. Mulle tundub, et naismaaklerid vajavad droonifotograafi, kuna 3 mõõtmelises ruumis navigeerimine on meie suurepäraste ja armsate naiste jaoks veelgi keerulisem kui seda on autoga tagurdades parkimine. PS! Kindlasti leidub ka erandeid.
- Peamiselt on tellitakse droonifotosid suurematest metsakinnistutest eraldatud maatükkidele, mis asuvad kas veekogu lähedal või mis sobivad kuidagi elamu ehitamiseks. Peal võib olla metsa, aga see on vähe majandatav (näiteks mere ääres). Droonipilte on vaja on müügikuulutuse kokkupanekuks, kunagine katastri aerokaart on aegunud ning seega on vaja paremat pildimaterjali kohapeal. Sageli pole kinnisvaramaakler oma jalga kunagi krundile tõstnud.
UUED TÖÖVAHENDID METSAMINEKUKS DROONIGA
Kui metsakinnistu asub tsivilisatsioonis ning mitte kaugel teedevõrgust, siis saab metsakinnistust droonifotod ära teha lihtsama vaevaga ehk siis lennata metsakinnistuni ning teha ära drooni pildistamine. Üldiselt olen täheldanud, et ühendus drooniga hakkab katkema kusagil 800-1000 meetri pealt. Kui oled ise ka keset metsa, siis see vahemaa on veel väiksem kui droon ennast puldist lahti ühendab, ja tahab ise tagasi koju tulla.
Signaal katkeb tänu metsamassiividele ehk puud on ees. Seega kui metsakinnistu asub kusagil kaugel pärapõrgus, siis esiteks tuleb lähemale jõuda ning kaasa võtta töövahendid.
1. MACHETE
- Kui kinnistu asub kaugel, kuhu ei vii ühtegi teed, siis tuleb ette võtta matk sinna. Machete või väike matkakirves jms. on vajalik töövahend drooni stardiplatsi ettevalmistamisel. Kui tsivilisatsioonis lased drooni õhku maantee pealt, siis kusagil suvalises metsas pole võimalik drooni üles lasta kõrge rohu seest, sest propelleritel on vaja ruumi.
Metsateed on sageli problemaatilised, need on samuti rohtu kasvanud, seega machetega on vajalik ala puhastamiseks heinast jms. Üldiselt tuleks stardiks leida avatud ala, sest drooni salvestab oma stardipunkti koordinaadid ning kasutab neid vajadusel ise alguspunkti tagasi tulemiseks. Seetõttu kinnikasvanud metsateed ja puud pea kohal ei ole head kohad drooni stardipunktiks.
Machete või matkakirves on ka kasulik võsast läbi raiumisel ning teatud määral enesekaitseks metsloomade vastu (kuigi metsaseaga kohtumisel on mõistlik joosta puu otsa, machete ei aita väga).
2. LAUNCH PAD EHK STARDIALUS
- Drooni kaasaskantav stardialus muutub ülimalt vajalikuks kaaslaseks, kui tuleb minna kinnistuni, kus ei ole metsateed, autoga ei pääse ligi ning kõikjal on kõrge hein. Drooni ei anna üles lennutada lihtsalt heina seest, isegi kui seda on eelnevalt puhastatud. Vaja on ala, mis on puhas, tasane ja piisavalt lai, ning kuhu hiljem oleks võimalik droon ka alla lasta.
Liialt väiksed stardialad muutuvad probleemiks tuulise ilmaga, kui droon on vaja täpselt samasse kohta tagasi maandada, aga tuul lükkab maandumisel seda alast välja heina sisse (tavaline mere ääres).
Kui annab autoga ligi sõita, siis ma olen kasutanud auto katust drooni startimiseks ning ka maandamiseks. Stardialusena annab hästi ära kasutada ka auto põrandal olevat kummist jalamatti, mille annab kaasa võtta ja pärast tagasi panna.
Kui suudad leida maapinna, mis on tasane, ning selle piisavalt ära puhastada, siis aitavad ka hädast välja droonile külge käivad droonijalgade kõrgendused. Samas teevad need drooni kohmakamaks ja muudavad drooni vähem aerodünaamiliseks, mis annab tunda tugevate tuuleiilidega mere ääres. Seega mina neid väga ei kasuta.
3. VÄLJA PRINDITUD KINNISTUPLAANID
Suurim drooniakude säästja ja lennuaja pikendaja on kodutöö tegemine ehk kinnistuplaani eelnev selgeks tegemine. Kõige hullum on see kui ei leia üles kinnistu piire. Kliendid ei taha droonifotosid poolikutest metsakinnistust või fotosid, kus üks kinnistunurk on pildilt välja jäänud. Katastrikaardi aerofotod on tänaseks piisavalt vananenud, loodus on aga vahepeal jõudsalt kasvanud, seega eelnev kinnistu plaani läbi analüüsimine aitab leida ka kiiremini piirid.
Aerofotodelt püüan aru saada ja meelde jätta kust jooksevad kinnikasvanud kraavid ja metsasihid, ligipääsuteede ja kraavide ristumiskohad, kõlvikute piirid jms. Need kõik aitavad kaasa kiiremale orienteerumisele drooniga lendamisel.
Välja prinditud kinnistuplaan on mul tavaliselt laotatud maapinnale jalgede vahel (ma seisan selle peal, et tuul ära ei viiks) ning saaks teha reaalajas võrdlemist prinditud kinnistuplaani ning droonipuldilt nähtavaga.
MIDA KLIENT TAHAB NÄHA DROONIFOTODELT?
Üldiselt tahab näha pilte, kus on peal terve kinnistu ning kinnistu piirid on ära märgitud punaste joontega. Seetõttu kinnistu piiride eelnev selgeks tegemine ja nende leidmine looduses on kriitiline edutegur kliendi rahulolu tagamiseks ning äärmiseks vajalik, et müüa droonifotograafi teenuseid veel ja veel ühele ja samale kliendile.
Teiseks tahab klient fotoseeriat, mis aitaks kokku panna müügikuulutuse ning välja tuua müügiargumendid. Droonifotod tuleb teha kõikidelt kinnistu külgedelt (vähemalt mina teen). Ehk kui kinnistul on neli külge, siis lendan drooniga iga kinnistu külje peale ning teen seal ära droonifotod. Väga suurte kinnistute puhul ei jää terve kinnistu enam peale, seda fakti tuleb eelnevalt kliendile ka lahti seletada.
Kliendiga tavaliselt me arutame enne läbi, mis on need müügiargumendid, millest tuleks eraldi pildid teha. Näiteks peab peale võtma elektriliinid, vanad vundamendid, ligipääsuteed jms. - ehk kõik see mis tõstaks esile või tooks välja kinnisvaraväärtuse.
RISKIDE KASV METSAKINNISTUTE PILDISTAMISEL
Mida kaugemal on maatükk stardipunktist, seda suuremaks kasvab risk, et droonil ei jagu akut alguspunkti tagasi tulla.
- Esimese asjana kui droon on üles lastud, tuleb fikseerida ligkaudne metsakõrgus. Ehk ma teen 360 vaate ümber drooni telje, et olla veendunud et konkreetsel kõrgusel ei ole enam puulatvasid. See on vajalik teadmine navigeerimisel, et sest vahel tuleb droon alla lasta ja teha droonipildid maapinnale lähemalt (ehk kuhu ise jala ei lähe). Üldiselt mina hoian oma drooni kojutulemise ja lendamise kõrgust metsade kohal 60 meetri peal, juhul peaks midagi ühendusega juhtuma.
- Lendamisel tuleb pidevalt jälgida drooniaku jääki. Tugeva tuulega väheneb drooniaku kiirelt, sest droon peab vastutuult lennates või kohal seistes pildistamisel tegema rohkem tööd, et ennast stabiliseerida. Seega tuleb mõelda, et mis hetkel on mõistlik droon tagasi tuua aku vahetamiseks ilma et peaks võtma mõtet riski.
- Metsakinnistute pildistamisel aitavad maksimaalselt lennuaega tagada uued drooniakud.
PIIRANGUD DROONIGA LENDAMISEL JA PILDISTAMISEL
Kinnistute pildistamisel tuleb arvestada seadusest tulenevatest piirangutest. Drooniga lendamise ja sellega seotud ohutuse üle teeb otsuse piloot (mitte klient!) ja võtab vastutuse samuti piloot kui midagi taevast alla pudeneb ning lõhub ära kellegi vara või veel hullem vigastab kedagi.
Enne lendamist tuleb alati lahti teha drooni kaardirakendus, ning täpsemalt uurida mis piirangud võivad konkreetses piirkonnas olla. Näiteks saartel on mitmeid linnukaitsealasid, kus drooniga lendamine tuleb kooskõlastada eelnevalt Keskkonnaametiga. Kuna (metsa)kinnistud võivad asuda mere ääres ning mere pealt kinnistute pildistamise puhul tuleb kaitsealasse “sisse tagurdada”, siis tuleb see tegevus kooskõlastada Keskkonnaametiga.
KOKKUVÕTTEKS
Kinnistute drooniga pildistamine on ääretult lahe tegevus neile, kellele meeldib ringi reisida, looduses matkata, ning saada veel makstud sellise tegevuse eest. Samas kasvavad riskid droonist ilma jäämiseks kui seda võrrelda fassaadi, maja või krundi pildistamisega drooniga, kus sul on pidevalt silmside drooniga.
Seetõttu ma arvan, et metsakinnistu droonifoto hind peaks olema hinnastatud kõrgemalt kui tavaline kinnisvara pildistamine.
POPULAARSEMAD POSTITUSED
KINNISVARA TURUNDUSE BLOGI
Kirjutame siin kõigest sellest, mis aitaks kinnisvara paremini hinnastada, seda kiiremini müüa, ning läbi selle vara väärtust kasvatada.
Lihtsaim viis tutvustada oma kinnisvara - SIMPO.EE